Pilguheit efektiivsesse õppimisse

Autorid: Andrea Jõesaar, Carolin Kuuskmäe, Linda Sootak ja Merilin Radvilavičius Õppekvaliteedi töögrupp

Uus kooliaasta on alanud, aga motivatsiooni õppimiseks ei ole? Midagi ei jää pähe, aga esimesed kontrolltööd ja eksamid on juba ukse taga? Ära muretse, abi on kohal! Ilmselgelt õpib igaüks meist erinevalt ja meetod, mis sobib ühe jaoks, ei pruugi sobida teisele. Seetõttu on siia artiklisse kokku kogutud kõige paremad meetodid efektiivseks õppimiseks, millest vähemalt üks on garanteeritud sind aitama, et järgmise töö eest hea tulemus kirja saada.

Artiklis toome välja meetodite ülevaated ja palju viiteid, kust saad edasi uurida täpselt nii kaugele ja sügavuti, kui sul, lugejal, huvi on.

Konspektide tegemine ja nende läbilugemine

Loengus konspekteerimine näib mõnele ilmselge ning mõnele pigem koormav, kuid see mitmeti kasulik tegevus [1]. Siiski, heade märkmete tegemiseks on soovitatav ka enne loengut materjaliga tutvuda ning vahetult pärast loengut konspekti täiendada [2].

Märkmete tegemisel on ka erinevaid efektiivseid strateegiaid [3], mille eesmärgiks on konspekti loetavaks tegemine ka pärast loengu lõppu.

Kuigi loengus loodud konspekti (või kellegi teise konspekti) läbi lugemine on kõige tavalisem meetod õpitud materjali omandamiseks [4], ei ole see kindlasti kõige efektiivsem. Loengukonspekti läbi lugedes tekib tunne, justkui teema saaks selgemaks, sest konspektis kasutatud sõnad muutuvad tuttavamaks, kuigi sügavamat arusaama teemast ei saavutata.

Seetõttu on mõistlik konspektis kirjasolevat kuidagi töödelda, et materjali paremini omandada. Selleks sobivad näiteks teiste õpetamine, mõttekaartide loomine, pomodoro tehnika ning spaced repetition. Alati aitab ka täiendavate videote vaatamine, millega oma teadmisi täiendada.

Õppimine läbi õpetamise

Õppimine läbi õpetamise (peer teaching või saksa k. Lernen durch Lehren või lühidalt LdL) on Saksamaal välja arendatud õppimisviis, kus (nagu ka nimi viitab) saavutatakse sügavam arusaam läbi kaaslastele teemast järk-järgulise struktuurse arusaama tekitamise. LdL on ka võimalik asendus tavalisele loengule, sest lisaks tuumteadmiste omandamisele võimaldab õpetamine paralleelselt ka üldoskuste arendamist ning tekitab täiendavat huvi ka teemadesse rohkem süvitsi minemiseks. [5]

Kuigi esialgu arendati välja meetod just klassiruumis kasutamiseks, on tegemist suurepärase meetodiga ka kontaktõppeväliseks materjali omandamiseks pärast loengus või praktikumis käimist või enne eksamit.

Meetodist on võimalik ka üksi kasu lõigata. Nimelt, on näidatud, et kui valmistatakse end õpetamiseks ette (testiks valmistumise asemel), on õppimisprotsess sügavam [6]. Siiski on samuti näidatud, et läbi teksti teiste õpetamine on vähem kasumlik kui läbi visuaalse meediumi [7].

Spaced repetition

Spaced repetition on mälutehnika, mille põhiline eesmärk on mäletada faktilisi asju kauem ja korrata neid õigesti ajastatud aja tagant [8]. Selle asemel, et viimased päevad enne eksamit fakte pähe tuupida, pakub tehnika võimalust korrata neid teadmisi iga mõne aja tagant uuesti. Kusjuures - prioriteetsemad on faktid, mis on vähem familiaarsed, kui need, mis jäid juba alguses kergemini meelde [9] [10]. Õige hetk hakata uuesti kordama saabub siis, kui hakatakse neid fakte unustama. Ajastatud kordamisega muudetakse Ebbinghaus’i unustamiskõver (Ebbinghaus’ forgetting curve) [11] aina laugemaks ja laugemaks.

Spaced repetition’it saab kasutada pigem nüansside ja faktide õppimisel, kontseptsioonide ja arusaamade loomisel pole sellest ülemäära palju kasu [12]. Siiski lihtsustavad õppimist erinevad rakendused ja algoritmid, mis tegelevad ise prioritiseerimisega [13]. Kõige tuntumad neist on ilmselt Anki, SuperMemo, Leitner System [14] ja Half-Life Regression. Igaühel on omad plussid ja miinused, see jääb kasutaja enda otsustada, milline talle mugavaim on. Lisaks algoritmide kasutamisele saab spaced repetition’it kasutada ka muudel viisidel, nt kasutades Exceli tabelit [15] ja süstematiseeritud peatükkide kordamist [16].

Spaced repetition’it ja/või Ebbinghaus’i unustamiskõverat on käsitletud teadustöödes erinevast vaatenurgast: meetodi efektiivsus [17] [18], keeleõpe [19], spetsifiliselt arstiteaduste õpingute aspektist [20] ning Ebbinghaus’i unustamiskõvera analüüs [21] [22] [23].

Pomodoro

Pomodoro tehnika nimi tuleneb Itaaliast tomatikellast (sarnane munakellale), mida kasutati ideaalse tomatipasta tegemiseks [24].

Originaalses pomodoro tehnikas on 6 sammu:

1) Otsusta, mis tegevust sa tahad teha

2) Pane aeg käima (traditsiooniliselt 25 min)

3) Tee enda valitud tegevust

4) Kui kell käib, lõpeta tegevus

5) Kui sul on lühike tegevus puhka 3-5 minutit ja alusta uuesti punktis 2

6) Peale nelja pomodoro tsüklit tee pikem paus (15-30 min) ja mine punkti 1

Kella helin ja kella keeramine on nagu tingimine (Pavlovi koera katse). Lõpuks peaks kella helina kuulmine panema sind automaatselt puhkeseisundisse ja aja käima keeramine fokuseerima su mõtted tegevusele. Lisalugemiseks vaata viiteid [25] [26] ja [27].

Mind Maps

Mõttekaarti kasutatakse informatsiooni visualiseerimiseks [28]. Tihti on selle keskel üks mõte/ idee, mille ümber arenevad välja sellega seotud mõtted ja ideed. Neid võib teha käsitsi või siis ka leida endale sobilik programm internetist mitmesaja variandi seast [29] [30]. Mõistekaardid aitavad loovalt mõelda ja luua visuaalseid seoseid erinevate mõtete ja ideede vahel.

Veebiloengud

Õppeaasta 2020/21 on meile näidanud [31], et loengutest info omandamine veebis on efektiivsem kui lihtsalt loengus käimine. Salvestatud videot on võimalik vastavalt oma soovile aeglasemalt või kiiremini kuulata ning pausile panna ja tagasi kerida, et arusaamatuid kohti uuesti vaadata, mis võimaldab põhjalikku loengumaterjali läbi töötamist. Hea õppeviis on ka teemaga seotud videote vaatamine, mis võimaldab materjali mõne teise nurga alt näha või tähelepanuakna suuruste ampsudena end materjalist läbi süüa. Heade õppevideote koostamisest on loodud ka põhjalik teooria [32], mille alusel on võimalik hinnata, kas videod, mida sina õppimiseks kasutad, on efektiivsed.

Varasemad materjalid

Üldiselt on varasemate kontrolltööde ja eksamite kasutamine üsnagi general knowledge. Tõenäoliselt on see meetod palju harjutamist saanud ka juba põhi- ja keskkoolis.

Organiseeri endale varasemad eksami ja kontrolltöö variandid varakult. Tee märkmeid, kuidas eksamid/ kontrolltööd varem on toimunud ja milliseid teadmisi need on eeldanud. Sellest lähtuvalt tead, millele rohkem loengutes, seminarides ja praktikumides tähelepanu pöörata. Töö lähenedes on varasemate eksamite ja kontrolltööde läbi tegemine heaks teadmiste katsetuseks, siis tead, kas pead veel õppima või on kõik teadmised juba olemas. Samuti annab see võimaluse testida, kui palju aega iga küsimuse peale võiks kulutada, et töö õigeks ajaks tehtud saada.

Lisalugemist leiad viidetest [33] [34] ja [35].

Viited

Käesolevas peatükis on kõik viited, mis kajastuvad artiklis.

[1] Benefits of Notetaking - Austin Community College

[2] The Nine Secrets of Learning - American Psychological Association

[3] How to Take Study Notes: 5 Effective Note Taking Methods

[4] J. K. Karpicke (2009), Metacognitive strategies in student learning: Do students practise retrieval when they study on their own?

[5] J. Grzega (2008), The didactic model LdL (Lernen durch Lehren) as a way of preparing students for communication in a knowledge society

[6] M. Daou, K. R. Lohse & M. W. Miller (2016), Expecting to teach enhances motor learning and information processing during practice

[7] V. Hoogerheide et al (2016), Gaining from explaining: Learning improves from explaining to fictitious others on video, not from writing to them

[8] Osmosis - 'Spaced repetition in learning theory' (4:28)

[9] Sander Tamm (2021), Spaced Repetition: A Guide to the Technique