5. aprillil sai Bioteaduste Üliõpilaste Selts 10-aastaseks. 10 aasta sisse on mahtunud palju vahvaid üritusi nagu näiteks keskkonnanädal, iDays (bioinnovatsioonipäevad), geneetika õppepäevad, vahvlihommikud. On nähtud vaeva selle kallal, et õppekavad muutuksid ikka aina paremaks ja tudengisõbralikumaks. On võidetud mitmeid auhindu, millest kõige hiljutisem on tunnustus haridus- ja teadusministeeriumi noortevaldkonna tunnustussündmuselt Noorte Heaks Tänu 2022.
Edukate aastate tähistamiseks peeti maha ka juubelivääriline pidu Plantarium by Jardin roheluse keskel koos hea söögi (sest BÜSikas ei nälgi!) ja elava muusikaga. Üritusel said kokku nii praegused BÜSi liikmed kui ka endised BÜSikad ning kohal olid ka TÜMRI ja ÖMI esindajad, tudengiorganisatsioonide ÜKSA, TÜÜE, EAÜS, FÜS ja TÜKS esindajad ning BÜSi koostööpartneri Icosagen esindaja. Kõikide BÜSi õnnestumiste ja proovikivide meenutamiseks toimus juubelil ka vestluspaneel BÜSi kangelastega: BÜSi asutajaliige Mikk Tooming ning endised presidendid Kertu Liis Krigul, Mare Vahtre ja Hannes Ruusmaa. Vestlust juhtis BÜSi praegune president Jakob Mäeots. Vestluspaneelis arutleti BÜSi väljakutsete ja saavutuste üle, mida annab BÜS oma liikmetele ning millises suunas võiks toimuda seltsi areng.
Alustuseks uuriti panelistidelt, millised olid nende ajal peamised tegevused BÜSis ning mis olid suurimad väljakutsed ja võidud. BÜSi asutajaliige Mikk Tooming tõi välja, et selts alustati sooviga, et erinevate aastate tudengid käiksid omavahel läbi. Seltsi algusaastatel oli oluliseks tegevuseks ka õppekava kitsaskohtadele tähelepanu pööramine. BÜSi neljandal tegutsemisaastal presidendiks olnud Kertu Liis Krigul tõi välja, et tol hetkel tegeleti aktiivselt enda harimisega, et teha seltsist “päris asi” – et selts oleks koht, kus inimesed tahavad olla, koos asju teha ja ennast harida. Viiendal tegevusaastal pingutused seltsi “päris asjaks” tegemisel jätkusid. Tolleaegne president Mare Vahtre meenutas, kuidas tuli hakata BÜSile strateegiat koostama ning sponsoreid ja koostööpartnereid otsima. Viie aasta jooksul tehtud pingutused tõid seltsile ka esimesed tunnustused ja auhinnad: 2018. aastal võideti Ole Rohkem auhinnagaalalt Aasta tudengiorganisatsiooni tiitel ning Tervisliku tudengiorganisatsiooni eriauhind. Kui Hannes Ruusmaa 2020. aastal seltsi juhtimise enda kanda võttis, siis oli tal selleks hetkeks tema sõnul “täita väga suured sussid”. Hannese juhtimisel toodi selts läbi ka koroonapandeemiast, mis oli tema sõnul õpetlik ja proovilepanev aeg, kuid saadi ilusti hakkama. Hannes pidas enda tegevusaastate üheks BÜSi võiduks ka seda, et nüüdseks on ühendatud eelmistelt juhatustel tulenev suur visioon ning esimestelt tegevusaastatelt pärinev kamraadsustunne. Meenutati ka kodulehe loomist, tudengiruumi saamist ja sisustamist ning selliste praeguseks traditsioonilisteks kujunenud sündmuste nagu talvekool, geneetika õppepäevad ja keskkonnanädal algust.
Eelmistelt juhtidelt uuriti ka seda, kuidas nägid nemad ette BÜSi 10. sünnipäeva. Panelistidest keegi ei kahelnud, et BÜS jõuab oma 10. juubelini ja pigem mõlgutati mõtteid seltsi 100. juubelist. Mare meenutas, kuidas BÜSi 5. sünnipäeval mõeldi, et 10. sünnipäev peab olema suur asi, kuhu peab kindlasti kutsuma Karl-Erik Taukari laulma ning selle tarbeks tehti valmis isegi rahakogumiskast. Tundub, et kogumine jäi siiski natuke soiku, sest 10. juubelil Taukarit kohal polnud. Ilma bändita juubelpidustused siiski ei jäänud – üritust kaunistas muusikaliselt bänd Stepsel. Äkki õnnestub 20. juubeliks Taukari jaoks raha kokku koguda? Hannes rääkis oma unistusest, et juubelile tuleks kokku nii praegused aktiivsed BÜSi liikmed kui ka vilistlased. Ilmaasjata ei öelda, et ole ettevaatlik, millest sa unistad, sest unistustel on kombeks täituda. Hannese unistusega nii läkski, sest peole olid jõudnud nii mitmedki BÜSi vilistlased (või BÜSi vanurid, nagu neile endile tundub meeldivat end kutsuda). Mare lisas veel: “Ülitore on näha, et BÜS on olnud sõiduvees ja auhindu on tulnud nii palju, et ei oska enam kokku lugeda”.
Lisaks BÜSi mineviku meenutamisele arutleti ühiselt ka BÜSi tuleviku üle. Endised BÜSikad olid ühel meelel, et BÜS on teinud head tööd ja tuleb jätkata samas vaimus. Suurelt jäi kõlama, et panelistid loodavad tulevikus vilistlaste suuremat kaasamist seltsi tegevustesse. Toodi välja, et seltsi aeg on see, kus luuakse ägedaid tutvusi ja seega võiks ka vilistlasi rohkem suhtlusesse kaasata. Leiti, et vilistlased võiks rohkem panustada BÜSi inimeste arengusse ning neid välja koolitada. Vaja oleks vaid vilistlast, kes selle kõik käima tõmbaks. Ühtlasi arutleti ka seltsi laienemise üle, ettepanekuga kaasata tudengeid ka väljastpoolt Tartu Ülikooli.
Vestluspaneeli lõpetuseks uuriti panelistidelt, mida BÜSis tegutsemine neile andnud on. Isiklikest võitudest tõi Kertu Liis välja, et tänu BÜSile leidis ta endale doktoritöö teema. Kertu Liis lisas ka, et BÜS on kõige parem koht, kus saab õppida, lasta endal eksida ja panna ennast võimalikult paljudesse erinevatesse olukordadesse. Oma tuleviku väljakutsed leidis läbi BÜSi ka Mare, kes avastas seltsis tegutsedes endas kire kommunikatsiooni vastu ning tänu BÜSile sai ta ka oma esimese töökoha teaduskommunikatsiooni vallas. Hannes rõhutas, et kindlasti tuleks tudengina liituda mõne organisatsiooniga, kus ennast arendada, proovile panna ning saada väärtuslikke kogemusi lisaks koolis õpitavale. Mikk tõi välja, et seltsis tegutsemine annab palju juurde ning tõi analoogiks “Kujuta ette, et sa oled Youtube või Spotify, aga ilma premiumita”.
BÜS on oma 10 tegevusaasta jooksul palju õppinud, arenenud ja saavutanud. Koos on tegeletud aktiivselt õppekavade parandamise, teaduse populariseerimise ja toredate ürituste korraldamisega. Seltsi peamiste arengusuundadena nähakse vilistlaste suuremat osalust ja tudengite kaasamist rohkematelt õppekavadelt. Lisaks seltsi enda arengule ei tasu ka ära unustada neid kogemusi, õppetunde ja sõprussuhteid, mida BÜS oma liikmetele pakkunud on.
Palju õnne BÜSile!
Autor: Lisbeth Verk
Comments