Hea tava ühtlustab Bioteaduste Üliõpilaste Seltsi (edaspidi BÜS) erinevaid osapooli ning vastastikuseid ootusi kõikidele liikmetele ning laiemale ühiskonnale mõeldud tegevuste elluviimisel nii, et tulemused oleksid kõigile osapooltele kui ka ühiskonnale parimad. 

Hea tava dokumendis lepitakse kokku osapoolte vahel põhimõtted, mille järgimine aitab luua ja säilitada jätkusuutlikku seltsi sise- ja väliskultuuri ning olla abimaterjaliks Seltsi maine kujundamisel. 

Hea tava aitab luua soodsat ja toetavat keskkonda, soodustab BÜSi liikmete tervist edendavat käitumist ja omavahelist koostööd eesmärkide püstitamisel.

1. ALKOHOL, TUBAKAS JA NARKOOTIKUMID

1.1. Üritustel/tegevustes, mis on korraldatud alaealistele noortele, ei suitsetata, ei tarbita ega pakuta alkoholi. Ühtlasi ei suitseta, tarbi alkohoolseid ega narkootilisi aineid ega viibi jääknähtudega kohapeal ükski täisealine noorteüritusel osaleja;
1.2. Organisatsiooni korraldatud üritustel ei tolereerita narkootiliste ainete tarvitamist;
1.3. Kõigil üritustel, kus pakutakse tasuta alkoholi, pakutakse ka tasuta alkoholivabu jooke (k.a vesi);

 

2. TOITUMINE JA FÜÜSILINE AKTIIVSUS

2.1. Kui organisatsioon pakub oma üritustel ebatervislikke toiduaineid, on võrdväärses koguses saada tervislikke toiduaineid pähklite, juur- ja puuviljade näol;

2.2. Organisatsioon informeerib oma liikmeid võimalustest, kuidas tudengina soodsalt Tartu linnas sporti teha (näiteks TÜ ASK) ja/või kuidas liikuda rohkem jalgsi, jalgratta või ühistranspordiga;

2.3. Organisatsioon korraldab vähemalt üks kord aastas liikmetele suunatud ürituse, mis tõstab liikmete teadlikkust kehalise aktiivsuse vajalikkusest ja olulisusest ning tutvustab noortele meetmeid, millega nad saaksid oma igapäevast füüsilist aktiivsust tõsta;

 

3. VAIMNE TERVIS

3.1. Organisatsiooni sisekliima, mida hinnatakse vähemalt kord aastas, on positiivne, avatud ja toetav;

3.2. Organisatsiooni liikmete panus organisatsiooni töösse ja selle eest saadav tunnustus on tasakaalus;
3.3. Organisatsiooni töökultuur võimaldab liikmete töö- ja eraelu lahusust;

3.4. Organisatsiooni liikmetele võimaldatakse töötempo ja –viisi valikul iseseisvust ja valikuvabadust; individuaalses töös lepitakse protseduuride asemel kokku eesmärgid; selgitatakse vastastikuseid ootusi ja huvisid;

 

4. VÕRDNE KOHTLEMINE

4.1. Organisatsioon ei diskrimineeri kedagi tulenevalt nende rahvusest, rassist, nahavärvusest, soost, seksuaalidentiteedist, keelest, päritolust, usutunnistusest, füüsilisest või vaimsest tervislikust seisundist, poliitilistest või muudest veendumustest, samuti varalisest või sotsiaalsest seisundist või muudest säärastest asjaoludest;

4.2. Organisatsioon ei korralda üritusi ega tolereeri suhtumist, mis süvendab mõne inimgrupi suhtes eelarvamuslikke hoiakuid, mis võivad viia ebavõrdse kohtlemiseni;
4.3. Organisatsiooni töö- ja otsustusprotsessid on läbimõeldud ja läbipaistvad, et vältida ebavõrdset kohtlemist või ebavõrdsuse taastootmist;

4.4. Organisatsiooni liikmed hindavad organisatsiooni sisekliimat, mida hinnatakse vähemalt kord aastas sallivaks ja liikmetele võrdseid võimalusi pakkuvaks;

 

5. SEKSUAALNE AHISTAMINE

5.1. Organisatsioonis on nulltolerants seksuaalse ahistamise osas;
5.2. Organisatsioonis ei toetata seksuaalse sisuga naljade tegemist, mis tekitavad naljatlejate seltskonnas viibivatele liikmetele ebamugavust;
5.3. Organisatsiooni liikmed teavad, kelle poole pöörduda, kui on kohanud oma organisatsioonis seksuaalset ahistamist. Seksuaalset ahistamist puudutavatele juhtumitele peab järgnema organisatsiooni vastava distsiplinaarorgani (selle puudumisel näiteks organisatsiooni juhatuse) reaktsioon;
5.4. Organisatsioon ei korralda üritusi ega tolereeri oma igapäevatöös suhtumist, mis süvendab soostereotüüpe, mis võivad omakorda viia ebavõrdse kohtlemiseni;